Teadmistest üksi ei piisa. Muutusteks on vaja ka midagi päriselt ära teha. RI metoodika annab sulle selleks tööriistad.
RI-metoodika on täiendmeditsiini valdkonda kuuluv praktilise psühholoogia integreeritud raamistik, mis ühendab erinevaid teaduslikult põhjendatud ja kogemuslikke tööviise. Selle eesmärk on aidata inimesel paremini mõista enda psüühilisi protsesse ja käitumismustreid, luua uusi seoseid ning arendada oskust ennast teadlikumalt juhtida.
Reflektiivne osa tähendab enda sees toimuva märkamist, uurimist ja mõtestamist. Mida ma mõtlen? Mida ma tunnen? Miks ma sellisel viisil reageerin? Millised kogemused, uskumused või seosed võivad selle taga olla? Mida ma tegelikult vajan ja kuhu soovin liikuda?
Integratiivne osa tähendab inimese erinevate kogemuste, vajaduste ja sisemiste osade vahel suurema kooskõla loomist. Eesmärk ei ole midagi endast lihtsalt eemaldada või inimest kellekski teiseks muuta, vaid aidata tal mõista seda, mis temas juba olemas on, ning õppida iseendaga teadlikumalt koostööd tegema.
Näiteks võib üks osa meist väga soovida muutust, samal ajal kui teine osa seda kardab ja püüab meid tuttavas olukorras hoida. Selle asemel, et ühte neist osadest valeks pidada, saame uurida, miks mõlemad olemas on, mida nad vajavad ning kuidas luua nende vahele rohkem koostööd.
Terviklikkus ei tähenda täiuslikkust ega probleemideta elu. Pigem tähendab see järjest paremat kontakti iseendaga, suuremat enese mõistmist ja vastuvõtmist ning oskust teadlikumalt valida, kuidas oma elus edasi liikuda.
RI-metoodika keskmes on enesejuhtimine. Selle asemel, et anda inimesele ainult vastuseid, õpetab metoodika talle oskusi ja tööriistu, mida ta saab kasutada ka iseseisvalt oma igapäevaelus.
Kujuta ette, et sul on kapp, kuhu oled aastate jooksul pannud väga erinevaid asju. Mõnda neist kasutad iga päev, mõne olemasolu oled sootuks unustanud ning mõned on jäänud kuskile kõige tagumisse nurka.
Suurpuhastust tehes võtad sa asjad kapist välja ja hakkad neid ükshaaval vaatama. Mis see on? Kust see tuli? Kas mul on seda endiselt vaja? Kas see on mulle oluline? Kas see töötab minu jaoks ka täna?
Mõne asja puhul avastad, et see on sulle endiselt kallis ja väärtuslik ning tahad seda kindlasti hoida. Mõne ammu unustatud asja võid taasavastada ja märgata, et selles on midagi väga vajalikku, mille olemasolu olid lihtsalt unustanud.
Mõni asi võib olla katki, kuid endiselt oluline. Selle asemel, et see ära visata, saad uurida, kas seda on võimalik parandada või kasutada uuel viisil.
Ja siis on asju, mida sul tänases elus enam vaja ei ole. Võib-olla oli neil kunagi väga oluline otstarve. Võib-olla aitasid nad sind mingil eluetapil või olid tol hetkel parim lahendus, mis sul olemas oli. Nüüd saad aga teadlikult otsustada, kas need teenivad sind endiselt või on aeg neile oma elus uus koht leida või neist loobuda.
Kui oled oma kapi sisu tundma õppinud, saad allesjäänud asjad sinna tagasi panna, kuid nüüd juba teadlikumalt ja korrastatumalt. Sa tead, mis sul olemas on, kus miski asub ning mida sa vajaduse korral kasutada saad.
See kapp on nagu sinu psüühika.
Seal olevad asjad on sinu kogemused, mõtted, tunded, uskumused, käitumis- ja reaktsioonimustrid, vajadused, unistused, soovid, sisemised ressursid ning ka need kogemused ja osad endast, mida sa pole võib-olla pikka aega teadlikult vaadanud.
RI-metoodika aitab neid erinevaid kihte märgata, uurida ja mõtestada ning luua nende vahel uusi seoseid.
Eesmärk ei ole kõike ebameeldivat endast eemaldada ega sind kellekski teiseks muuta. Eesmärk on õppida paremini tundma seda, mis sinus juba olemas on, mõista selle kujunemist ning õppida ennast teadlikumalt juhtima.
Kui sisemiste konfliktide, automaatsete reaktsioonide või vanade mustrite kandmisele kulub vähem energiat, saab seda ressurssi kasutada rohkem seal, kuhu inimene päriselt liikuda soovib.
Kummast kapist võtaksid sina parema meelega midagi: kas sellest, kus pead iga kord teadmata kaua otsima, või sellest, mille sisu sa tunned ja kus tead, kust vajalik üles leida?
Psühhotehnik on praktilise psühholoogia spetsialist, kes kasutab kliendiga töötades RI-metoodikat ning selle juurde kuuluvaid psühholoogilisi ja enesejuhtimist toetavaid praktikaid.
Kui vaatame taas kapi korrastamise metafoori, siis psühhotehnik on selles protsessis justkui teadlik ja väljaõppinud abiline. Ta aitab sul märgata, esitada küsimusi, luua seoseid ja leida süsteemi, kuid ei otsusta sinu eest, mida sa oma „kapis“ hoidma peaksid.
Psühhotehniku ülesanne ei ole anda sulle valmis vastuseid ega öelda, milline sa peaksid olema või kuidas oma elu elama. Tema roll on aidata sul uurida ja mõtestada endas toimuvat ning õpetada sulle tööriistu, mille abil saad järjest teadlikumalt iseennast ja oma elu juhtida.
Seetõttu on klient kogu protsessis aktiivne osaline. Psühhotehnik saab protsessi toetada ja suunata, kuid muutust ei tehta kliendi eest.
Erasessioonid
RI-metoodika erasessioon toimub veebis või kokkulepitud kohas kohapeal ning kestab 1–1,5 tundi.
Sessioonil tegeleme teemaga, mille klient ise kaasa toob. See võib puudutada väga erinevaid eluvaldkondi, näiteks suhteid, enesehinnangut, emotsioone, sisemisi konflikte, korduvaid mustreid, stressi, otsuseid, enesejuhtimist või mõnda konkreetset olukorda, milles inimene soovib suuremat selgust või muutust.
Ei pea. Sa ei pea oskama oma probleemi psühholoogiliselt seletada, teadma, kust see alguse sai või millise meetodiga peaks sellega tegelema.
Piisab sellest, kui tead, mis sind praegu elus häirib, kurnab, piirab või milles soovid muutust. See võib olla konkreetne probleem või olukord, pidevalt korduv käitumis- või suhtemuster, keeruline tunne või sisemine konflikt, millest sa päriselt aru ei saa.
Või võib sul olla lihtsalt teadmine: „Midagi minu elus ei tööta enam nii, nagu ma tahaksin.“ Sellest piisab, et hakata koos uurima, mis toimub.
Sessioon on koostöine protsess, milles klient on aktiivne osaline. Kasutatavad tööviisid valitakse vastavalt inimesele, tema eesmärgile ning sellele, millega ta sessioonile tuleb.
Psühhotehnik ei anna sulle valmis vastuseid ega tee muutust sinu eest. Ta aitab sul õppida esitama endale edasiviivaid küsimusi, märkama seoseid ning leidma enda jaoks toimivaid lahendusi ja uusi tegutsemisviise.
RI-metoodika üks olulisi põhimõtteid on, et inimene ei jääks sõltuma praktikust, vaid õpiks järjest paremini kasutama omandatud oskusi ka iseseisvalt.
Iga sessiooni järel koostab psühhotehnik kliendile personaalse praktikate faili. Selles on kirjas sessioonist ja kliendi eesmärgist lähtuvad iseseisvad praktikad, nende eesmärk ning juhised, kuidas ja kui kaua neid teha.
Iseseisvad praktikad on RI-metoodika oluline osa. Seetõttu eeldab RI-metoodika kliendilt enda panust ka sessioonide vahelisel ajal.
Praktikate tegemata jätmine ei tähenda, et sessioonil tehtud töö muutuks olematuks. Küll aga on järjepidev iseseisev praktika oluline selleks, et sessioonil saadud taipamised ja õpitud oskused jõuaksid teadmisest järjest rohkem päris igapäevaellu.
RI eesmärk ei ole õpetada inimest ainult oma probleemidest aru saama. Üks selle keskseid eesmärke on õpetada inimest järjest paremini iseennast juhtima.
Mida sa juurde saad
RI-metoodika eesmärk ei ole pakkuda kõigile ühesuguseid vastuseid. Inimesed, nende lood ja eesmärgid on erinevad ning seetõttu on erinev ka iga protsess.
Lisaks konkreetse murekoha või eesmärgiga tegelemisele saad arendada oskust:
Enese mõistmise ja juhtimise oskusi saab rakendada suhetes, töös, enesearengus, otsuste tegemisel, keeruliste emotsioonidega toimetulekul ning paljudes teistes eluvaldkondades.
RI-metoodika keskmes on enesejuhtimine ja inimese enda aktiivne osalus. Seetõttu sobib RI eelkõige inimesele, kes soovib ennast paremini tundma õppida, mõista enda mõtte-, tunde- ja käitumismustreid ning on valmis ka ise oma muutumisprotsessi panustama.
Sa ei pea sessioonile tulles juba teadma, kuidas ennast või oma elu muuta. Valmisolek tähendab eelkõige soovi endasse vaadata, olla enda suhtes uudishimulik ning proovida sessioonil ja selle järel õpitud tööriistu päriselt oma elus rakendada.
Piirid ja selgus
RI-metoodika ei ole ühekordne „imeravim“ ega seanss, kus praktik teeb inimese eest muutuse ära.
RI-metoodika ei asenda tavameditsiini ega vajalikku psühhiaatrilist, psühholoogilist või muud tervishoiuteenust. Psühhotehnik ei diagnoosi haigusi ega psüühikahäireid, määra ravimeid ega muuda inimese raviskeemi.
Täpsemad praktika tingimused, konfidentsiaalsuse põhimõtted ja psühhotehniku pädevuse piirid on kirjeldatud kliendile enne koostöö alustamist antavas lepingus.
Pea meeles: muutus ei tähenda alati seda, et meis ei tekiks enam kunagi raskeid mõtteid, tundeid või reaktsioone. Oluline muutus võib olla ka see, et oskame neid varem märgata, mõistame paremini, mis meiega toimub, ning meil on järjest rohkem võimalusi valida, mida me sellega edasi teeme.
Sa ei pea tulles teadma, kust alustada. Piisab sellest, kui tead, milles soovid muutust.